Olukorrast riigis

Fosforiit ja mõjuvõimuga kauplemine...

/-/
Uurimistaotluse taga võisid olla spekulandid

Seega ei soovi kumbki osapool valgustada, mis on taotluse esitanud ettevõtte taust. VKG juhatuse liikme Jaanus Purga sõnul on kummaline, et keegi taotleb huupi luba, kuigi ajakirjanduses on fosforiidi uurimine ja kaevandamine pälvinud negatiivset vastukaja.

“Tõenäoliselt on tegu spekulantidega, kes midagi teha ei suuda. Kui nad näevad, et kellelgi midagi õnnestub, tahavad nad ühe laua taha saada, et teenida selle pealt spekulatiivset vaheraha,” oletas Purga. Tema sõnul on spekulantide eesmärk maatükkide hind kõrgeks lüüa.

Viru Keemia Grupi omanik Ants Laos oli samuti sellisel kujul taotluse esitamisest hämmingus. “Me tegime ametliku taotluse ja oleme ametlikult väljas, mispärast peaksime end peitma. See pole mingi saiapätsi tootmine kuskil, see on ikka
tõsine asi. Naeruväärne, et keegi proovib niimoodi seda asja ajada.”

VKG alustas eelmise aasta sügisel fosforiidivarude uurimist. Töö kestvuseks prognoositakse mitu aastat ja praegu ei oska VKG juhatuse liige Jaanus Purga ühtegi edusammu veel nimetada. Laos ei kujuta ette, et fosforiidi uurimise õigust võiks taotleda advokaat. “See ei ole naljaasi ega lapsemäng, et sa võid midagi peita. Jälle üks kujukas näide, kuidas üritatakse kirvega kurge püüda,” lausus Laos.

...et keskkonnaministeerium sai erafirmalt fosforiidi uurimise taotluse, kuid taotleja keeldus oma huvisid ja tausta selgitamast. Viru Keemia Grupp kahtlustab, et tegu on spekulandiga.

Keskkonnaministrile Keit Pentusele esitatud küsimused vihastasid ministri elukaaslast Rain Rosimannust.

„Kui homme ilmuvad vihjed millegi kohta, mis ei ole tõsi, ja Te olete eelnevalt teadlik, et need vihjed ei ole tõesed, on tegu teadliku laimuga. Juhin tähelepanu, et Te olete mu elukaaslasele öelnud, et teete lugu homseks, aga minu käest ei ole Te siiani midagi küsinud,” sellise kirja saatis Äripäeva ajakirjanikule keskkonnaminister Keit Pentuse elukaaslane Rain Rosimannus.

Rosimannus võttis toimetusega ise ühendust kaks tundi pärast seda, kui Äripäev oli saatnud minister Pentusele küsimused. Keskkonnaministrile esitatud ja Rosimannust ärritanud küsimused puudutasid vandeadvokaat Siim Roodet ning tema juhitud firmat Valguskandja OÜ.
Tänane Äripäev kirjutas, et jaanuaris saatis tundmatu, äsja asutatud ettevõte Valguskandja OÜ keskkonnaministeeriumisse taotluse, mille eesmärgiks oli saada uuringuluba Lääne-Virumaa fosforiidimaardlatesse. Keskkonnaminister Pentus vastas kirjale välkkiirelt - eitav vastus ministri allkirjaga laekus taotlejale samal päeval.

Taotlus ise on ministeeriumi dokumendiregistris salastatud. Taotleja, Valguskandja OÜ juhatuse esimees Siim Roode keeldus ütlemast, kelle heaks ta töötab. Ka Pentus ei nõustunud taotleja tausta selgitama, sest see pole tema sõnul oluline.

Hiljem saatis Pentus veel ühe e-kirja, milles teatas, et tema jaoks on taotleja taust teadmata.

Rosimannus seotud salapärase fosforiidihuvilisega

Rosimannuse ärrituse põhjuseks on fakt, et Rosimannus on olnud Siim Roode äripartner, mehi seob ettevõte Meedia OÜ, mille juhatusse kuulub Rosimannus ja mille osanikuks sai eelmise aasta lõpus Siim Roode firma Roode ja Partnerid OÜ. Roode ja Partnerid kätte liikus Meedia OÜs Rosimannuse firmale Väädi kuulunud osalus. Äriregistri andmetel said Roode ja Partnerid Väädi asemel Meedia OÜ omanikuks 29. detsembril. Päev varem ehk 28. detsembril asutas aga Siim Roode salapärase firma Valguskandja OÜ, kes üritab saada keskkonnaministeeriumilt luba fosforiidimaardla uuringuteks.

See ei ole aga ainus huvitav kokkusattumus minister Pentuse ja Roode vahel. Advokaat Roode firma Roode ja Partnerid OÜ on pankrotistunud Autorollo OÜ osanik. Selle ettevõtte asutaja on Keit Pentuse isa Väino Pentus, kes pole enam ettevõtluses tegev.

Pentus eitab seotust

Sarnaselt Rosimannusele ütles ka Pentus, et tema lähedaste seostamine Siim Roodele kuuluva Valguskandja OÜga on pahatahtlik. „See on pahatahtlik konstruktsioon, millel puudub igasugune tõepõhi,“ ütles Pentus. „Ka kuulub laimu hulka väide, nagu oleks minu elukaaslase juhitav telekanalitega tegelev ettevõtte kuidagi seotud fosforiidiuuringutega,“ lisas Pentus.

Ometi keeldub Pentus salapärase advokaadi tausta avamast. „Mind ausalt öeldes isegi ei huvita, kes oli OÜ Valguskandja poolt esitatud fosforiidiuuringute taotluse taga - fosforiidi kaevandamine ei ole Eestis lubatud, lükkasin riigile kuuluval maal uuringute taotluse üheselt tagasi ja nii see ka jääb,“ lisas Pentus.

Roode suu selle koha pealt on endiselt lukus ja naerab küsimuste peale üleolevalt. „Ma isegi ei oska sellise oletuse kohta midagi öelda, see on puhtalt teie oletus,“ ütleb Roode.

Pentuse arvates on nördimapanev, et fosforiidiuuringute taotluse taga olnud isik või ettevõtte üldse laseb sellistel spekulatsioonidel ja ažiotaažil levida ning keelab oma esindajal avalikustamast, kellega tegu. „See on erakordselt näotu viis niigi tundlikus valdkonnas asju ajada,“ märgib Pentus.

Rosimannus ja Roode aktiviseerusid

Tähelepanuväärne on aga see, et pärast seda kui Äripäev oli saatnud Keit Pentusele küsimused, muutusid aktiivseks ka Roode ja Rosimannus. 45 minutit pärast keskkonnaministrile saadetud küsimusi saatis Roode Äripäeva e-kirja.

„Pöördusite minu poole telefoni teel küsimusega, kas minu klient on keegi minister Pentuse lähikondsetest. Vastuseks kinnitan, et minu klient ei ole keegi keskkonnaminister Pentuse lähedastest isikutest. Minister Pentuse ainus puutumus nimetatud taotlusega on, et ta lükkas selle igasuguse kaalumiseta tagasi,“ kirjutas Roode.

Samuti võttis Äripäevaga enda initsiatiivil ühendust Rain Rosimannus. "Ei minul ega minuga seotud firmadel ei ole olnud, ei ole praegu, ega saa ka tulevikus olema vähimatki seost Valguskandja OÜ ja selle poolt esitatud fosforiidiuuringute taotlusega. Kõik sellesuunalised avaldused, vihjed, viited ja mõistaandmised on käsitletavad teadliku ja pahatahtliku laimuna õiguslikus korras," kirjutas Rosimannus.

Allikas

Murphi seadus :kui tundub, et enam hullemaks minna ei saa, olge kindlad, alati saab hullem olla.

http://www.postimees.ee/741526/ligi-omal-soovil-toolt-lahkujatele-maksmine-oli-halb-plaan/

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil, et idee maksta omal soovil lahkujatele hüvitist, oli algusest peale halb plaan.
REKLAAM

Riigikogu õiguskomisjonis valmis eelnõu, millega tühistatakse riigikogu senine plaan hakata maksma töötukassast 40 protsenti töötaja eelmisest palgast ka neile töötajatele, kes lahkuvad ametist vabatahtlikult või poolte kokkuleppel.

«Oleme kodanikena realistid, ega keegi oota, et kui ta töölt ära läheb, siis antakse talle raha kaasa,» ütles Ligi. «See oli kunagi tehtud halb otsus, sest see on ju meilt kogutud raha, mille eesmärk on maksukoormust vähendada.»

Ligi hinnangul on kõik mõistlikud inimesed ja nii planeeritakse oma lahkumisi vabatahtlikult ning ise.

Tema arvates on tööandjate tõrksus tingitud sellest, et vanamoodi on mugav teha.

«Maksukoormuse huvides ja raha kokkuhoiu huvides pole vaja selliseid boonuseid, mis on iseenda otsuse põhjal saadud,» nentis minister. «Ma tuliselt toetan, et riigikogu algatas.»

Ka peaminister Andrus Ansip toetas Ligi öeldut.

«Me kõik ükskord lahkume ja statistiliselt isegi kolme ja poole aasta tagant,» sõnas Ansip. «Ma ei pea loogiliseks süsteemi, kus igaüks meist maksab raha töötukassasse, et see kolme ja poole aasta järel mingis osas tagasi saada.»

Ansipi väitel on mõistlikum see raha panna hoiuarvele ja premeerida neid, kes hoiavad töökohta ja ei kipu liiga tihti vahetama.

Ansipi kinnitusel pole ta ka nõus suhtumisega, et vabatahtlik lahkumine pole vabatahtlik.

Peaminister nentis ka, et ministrid ei saa ametist lahkudes hüvitist. Riigikogulaste hüvitise kohta sõnas Ansip, et mõnes ametis on sotsiaalsed garantiid tugevamad.

http://www.postimees.ee/741526/ligi-omal-soovil-toolt-lahkujatele-maksmine-oli-halb-plaan/

Paneme siis töötuskindlustus maksu kronoloogia ka siia kirja...

Riigikogu muutis 2008. aastal seadusi nii, et tööandjatel oleks kergem töötajatest vabaneda, viimastel aga vastukaaluks õigus rohkematele hüvitistele. Tänaseks on töötajate õigusi järjest tühistatud ja nad on praegu halvemas olukorras, kui enne seaduse loomist.

Töölepinguseaduse muutmine sai hoo sisse 2008. aasta kevadel, kui ministeerium, tööandjad ja valitsus allkirjastasid ühiselt tööreeglite muutmise memorandumi. Seaduse aluseks sai põhimõte «paindlik turvalisus» - tööandjatel oleks kergem tööjõudu vahetada, töötajatel aga turvalisem ametist ilma jäädes toime tulla.

Näiteks pidi koondatud töötaja hakkama esimese 100 töötuse päeva jooksul saama toetust 70 protsenti oma endisest keskmisest palgast ja pärast seda 50 protsenti. Samuti pidid hüvitist saama need, kes lahkusid ametist omal soovil või vastastikusel kokkuleppel. Töölepinguseaduse ja töötuskindlustusseaduse muudatused sepistati seaduseks 2008. aasta detsembris ja pidid jõustuma pool aastat hiljem.

2009. aasta märtsis tulid aga Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit välja ettepanekuga töötutele lubatud toetused edasi lükata, sest väljamakstavad toetused oleksid töötukassa pankrotti ajanud.

«See oli seotud majandussurutisega ja sellega, et aastaid varem oli kergemeelselt vähendatud töötuskindlustuse maksumäära, mis oli vaid 0,9 protsenti,» meenutas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna riigikogu fraktsiooni juht Eiki Nestor.

Nii tegid sotsid ettepaneku tõsta töötuskindlustuse maksumäära kolme protsendini ja selle arvelt toetused siiski ellu viia või lükata edasi kogu seadustepakett. Eelarvedebati käigus läks koalitsioon omavahel aga tülli ja sotsid lahkusid 2009. aasta mais valitsusest.

Koalitsiooni kahekesi jäänud Reformierakond ja IRL otsustasid seejärel, et osa töötajatele lubatud hüvitisi kärbitakse ja osa lükatakse edasi 2013. aastasse. Näiteks vähendati töötuskindlustushüvitist esimesel sajal päeval võrreldes vastu võetud seadusega 70 protsendilt 50 protsendile ning alates 101. päevast kuni 360. päevani 50 protsendilt 40 protsendile. Omal soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkunud pidid aga hüvitise rakendumist ootama veel aastaid. Tööandjate õigusi suurendavad sätted jäeti seevastu jõusse.

Kuigi seadusekärbe tõi tuhanded inimesed protestimiitingutele, võeti muudatus 2009. aasta juuni lõpus sellest hoolimata vastu.

Selleks, et töötuskindlustusfondi järjest enam raha tuleks, tõsteti kindlustusmakset senise 0,9 protsendi asemel esmalt kolmele ja seejärel 4,2-le protsendile. Hüvitiste kärpimine ja maksutõus andis kiirelt tulemusi, sest raha kogunes kassasse rohkem, kui töötutele välja jagati. Eelmise aasta lõpuks oli Töötukassasse kogunenud üle 300 miljoni euro.

Seda näinuna otsustas valitsus mullu aasta lõpus liita Töötu- ja Haigekassa reservid riigieelarvega, et seda oleks võimalik vajalikeks kulutusteks kasutada. «See raha sisuliselt kaaperdati,» hindas Nestor. «See on majanduslikult kahjulik töötukassale, sest eraldiseisvana teenis kassa investeeringutelt kordades rohkem raha, kui ta hakkab teenima riigikassa osana.»

Lisaks sellele andis võimuliit sel kolmapäeval menetlusse eelnõu, millega tühistataks 2009. aasta keskel edasi lükatud plaanid kassast uusi töötutoetusi maksta.

«Me arvame, et sellisel eelnõul ei ole praeguses tööturusituatsioonis enam põhjust,» ütles riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants (IRL). Tema sõnul valmis 40-protsendise endise palga hüvitise laiendamise plaan olukorras, kus tööturul oli olukord praegusest märksa halvem. Lisaks oleks toetuse tühistamisel võimalik kokku hoida 32-34 miljonit eurot.

Pomerants ei näinud ohtu selles, et hüvitise ärajätmine kahjustaks nende töötajate huve, kes on sunnitud ametist lahkuma tööandja surve tõttu. Töötukassa andmetel jääb igas kvartalis omal soovil või poolte kokkuleppel töötuks üle tuhande inimese.

Võimuliit sõi nelja aastaga ära...

Huvitav maks see töötuskindlustus(?) ...kindlustus(?), et maksad ja kui oled/jääd töötuks, siis on mingi tugi(kindlustus) kogutust, aga selgub (?) ei ole mingit kindlustust...on kohustuslik maks, mis ei kindlusta inimest kuidagi...Seega, sellest maksust peaks ära koristama sõna "kindlustus" ja nimetama asja õige nimega "töömaks" elik täiendav tulumaks.
Võtame nüüd näiteks Soomes Metalliliidu (metallitöö tegijatele, teistel omad liidud), kuhu inimene maksab ja ka peab kuuluma olles metallitöö spetsialist.Töö kaotades saab inimene kohe kindlasti oma makstust päris korraliku sissetuleku, kusjuures nemad otsivad ja pakuvad inimesele uue töökoha, puudub inimest alandav tegevus "CV hambus" roomata ukselt uksele...Lisaks saab inimene end veel kindlustada pangas, töötuksjäänuna laekub ka sealt. Ja kõigilt neilt kindlustustelt (nii peab toimima kindlustus) saab inimene kasu oma makstust ja valitsuse näpud ei pääse mitte seda raha kulutama.
Sarnane asi toimub meil ka pensioni II samba kindlustusega, mille tegelik nimi peaks olema maks "kasiino-fondimänguritele" ehk pangamaks töötasult, et härradel on ainult tulud ehk sissetulek, valed otsused ei kajastu kohe kuidagi ja puudub omavastutus (fondihalduril), mis väljenduks ka vastupidises rahavoos kliendi kontole, seadustatud on " online " pidevalt laekuv haldustasu maksuorjalt.

Kogu eelmise aasta kuluhüvitise on ära kasutanud 12 riigikogu liiget

Eelmise aasta märtsikuus toimunud valimistest kuni detsembrini on kogu ettenähtud kuluhüvitiste summa ära kasutanud 12 riigikogu liiget, neist kaheksa on Keskerakonnast ja neli Reformierakonnast.

Edasi saab lugeda

http://www.postimees.ee/745480/kogu-eelmise-aasta-kuluhuvitise-on-ara-kasutanud-12-riigikogu-liiget/

Ja veel "rõõmusõnumeid "

Tere piimatööstuse aktsiad arestitud

Kohus on Eesti juhtiva piimatööstuse Tere aktsiad arestinud, sest haldur soovib nõuda neid tagasi Oliver Kruuda valdusfirma Luterma pankrotipessa.

Allikas :

http://www.e24.ee/745068/tere-piimatoostuse-aktsiad-arestitud/

Ja nii see riigivankrike veereb ikka allamäge.