Olukorrast riigis

Bordellimaffia 11 osalist said tingimisi vangistused

Aastaid kestnud Lily bordellimaffia süüasi jõudis täna Harju maakohtus olulise vahekohani, kui 17 süüalusest 11 said kokkuleppemeneltuse korras tingimisi vanglakaristused, nende hulgas ka kunagine tuntud turvaärimees Elvo Timm.
Kohus mõistis Elvo Timmi (48) süüdi prostitutsiooni vahendamises ja kuritegelikku ühendusse kuulumises ning karistas teda viieaastase vangistusega, millest reaalselt kandmisele kuulub kolm kuud ja 20 päeva, mille ta kandis ära eeluurimise ajal vahi all olles. Ülejäänud karistusosa sai Timm tingimisi viieaastase katseajaga, kirjutab BNS.

Lisaks Timmile said erineva pikkusega tingimisi vangistused ka Kaido Esna (49), Signe Hein (50), Vladislav Belokapõtov (42), Kalev Tursman (53), Jevgeni Pšelintsev (42), Tiit Heinloo (50), Donat Smirnov (38), Esta Kask (52), Esta Viidakas (48) ja Signe Eelrand (49).

Üldmenetluses jäävad jätkuvalt kohtu alla Vladimir Mikson (51), Aleksandr Štšerbakov (51), Urmas Täheste (53), Andrus Kerner (41), Vladimir Mikson (51) ja Rein Saar (56).

Kõigil kohtualustel lasub süüdistus prostitutsioonile kaasaaitamises ja kuritegelikku ühendusse kuulumises.

Prositutsiooniäri kriminaalasi on Harju maakohtus teisel ringil, sest vahepeal juba otsuse kuulutamiseni jõudnud protsess katkes, kui aastaid tagaotsitav olnud Elvo Timm tunamullu kevadel Ukrainas tabati ja Eestisse toimetati.

Ukraina miilits tabas Eestis prostitutsiooniäri korraldamises kahtlustatava Timmi Interpoli abiga tunamullu mai keskel Ukrainas Sevastopolis ning ta anti Eestile üle.

Tunamullu augusti lõpus vabastas Tallinna ringkonnakohus prostitutsiooniäri kahtluse all oleva Timmi vahi alt ning ta viibis sellest ajast allkirja vastu vabaduses.

Uurijate andmetel kuulusid Timmile Tallinnas lõbumaja Lily Tatari tänaval ning lõbumaja Tihase tänaval. Esimene neist tegutses aastatel 1998-2006 ning teine alates 2000. aastast mõned aastad.

Allikas


* Riigi kulud: politsei uurija 1300 jewrikut kuus, prokurör 3000 jewrikut kuus, kohtunik 4000 jewrikut kuus pluss abipersonaal ja töökoha kulud! Kokku: 12 000 kuus! Tulemus:0 Milleks raisata raha? Kõigile kinga ja tulemus jääb samaks:0 Riik on meil ainult raha raiskamiseks ja lolli mängimiseks. Endine tööandija võltsis pabereid ja pettis riiki 3 milli krooniga. Asja uurimine ja kohtuveskid võtsid aega 5 aastat! Firma varad kanditi ringi, firma pandi kinni ja kohus lõpetas asja. Tulemus:0. Mind ja teisi töötajaid kutsuti 2x uurja juurde, 2korda prokuröri juurde(kes oli vaimse puudega ma arvan) ja üks kord kohtusse tunnistusi andma. Milleks oli meid vaja karistada kulutuste näol? Selline jama toimub igapäev, üha uuesti ja uuest.

Ansip: peretoetuste suurendamine on maksumaksja raha raiskamine!

Peaminister Andrus Ansip leiab, et kui peretoetusi üleüldiselt suurendada, pole see efektiivne, see olla koguni maksumaksja raha raiskamine. Laste vaesuse vastu aitab Ansipi meelest tööpuudusega võitlemine.

Riigikogu infotunnis ütles keskerakondlane Yana Toom, et nii sotsid kui keskerakondlased on teinud ettepanekuid laste olukorra parandamiseks - kolmekordistada lastetoetust, samuti rakendada ranitsatoetust. "Paraku koalitsioonierakonnad ei aruta neid asju," väitis ta.

Ansip kostis, et kui nii on, tuleb ettepanekutele veel kord otsa vaadata. "Lausaliste (kõiki hõlmavate - toim.) toetuste suurendamise ettepanekud – need on ette teada, et nad ei ole kõige paremad ettepanekud, sest lausaliste toetuste läbi maksumaksja raha kasutamine ei ole efektiivne."

Ta lisas: "Kui me juba ette teame, et mis tahes lausalise toetusega 2/3 toetussummast läheb nendele, kellel seda tegelikult vaja ei lähe, siis tuleb tunnistada, et see on maksumaksja raha raiskamine. Ma ei näe mingit põhjust, miks me oma nappe ressursse peaksime lihtsalt kõigile võrdselt jagama sel ajal, kui on võimalik kasutada maksumaksja vahendeid selleks, et aidata neid, kellele tõepoolest riigi abi vaja on. "

Ansip: aitab vaid töökohtade loomine!

Ansip märkis ka, et teatavasti valitseb väga tugev korralatsioon tööpuuduse ja vaesuse vahel. "Eriti tugev on see korralatsioon vanemate tööpuuduse ja laste vaesuse vahel. Seetõttu on mulle arusaamatu teie (opositsiooni - toim.) pidev laste vaesuse teema sidumine lastetoetustega või siis mingis osas toimetulekutoetusest mingi toetuse väljajätmisega. Tegelikult laste vaesuse vastu saab võidelda ainult töökohtade loomisega laste vanematele."

Allikas :

http://www.ohtuleht.ee/461699


Kas veel rohkem saab oma rahvast vihata?

Vaata, kuidas Hitler Laari ruumipuudusele reageerib

Hitler saab teada, et Laaril sai ruum täis

Maaselts jagas euroraha omadele

Tartumaa Arendusseltsi juhatus on aidanud end muu hulgas mahlapressi ja miniõlletehasega.
Euroraha jagava Tartumaa Arendusseltsi juhatus on viimastel aastatel toetusi jaganud ka oma juhatuse liikmete MTÜ-de projektidele, mis on kohati seisnenud omaenda taludele vajalike seadmete soetamises.

Juhatuse liikmete endi ja põllumajandusministeeriumi (kes vastutab maaelu edendamiseks mõeldud euroraha jagamise ehk LEADER-programmi eest) kinnitusel ei ole nende otsuste tegemisel huvide konflikti olnud.

MTÜ Tartumaa Arendusselts (TAS) juhatuse esimees on Viktor Muuli, kes on ühtlasi Muuli talu omanik. TAS-i juhatus otsustas 2010. aasta septembris anda Muuli talule mobiilse mahlapressi ostmiseks ligi 2100 eurot. Muuli on ka MTÜ Luunja Külade Koda juhatuse liige, sellele otsustas TAS-i juhatus sama aasta lõpus jagada üle 15 000 euro õunakeldri rajamiseks.

Samuti on selts kahel viimasel aastal jaganud ligi 19 000 eurot neljale projektile, mille taga olid TAS-i teise juhatuse liikme Taivo Prantsi MTÜ-d ja OÜ. Näiteks on juhatus kinnitanud 14 184-eurose toetuse saekaatri soetamiseks MTÜ-le Meskikäpa Metsaühistu ja 2382 eurot miniõlletehase rajamiseks OÜ-le Pirnax.

Anna-Maria Galojan vanglasse ei jõudnud

Täna hommikul kell kümme pidi Eesti glamuurseim süüdimõistetu Anna-Maria Galojan jõudma vanglasse kandma viiekuulist kariastust. Ometigi ta sinna ei jõudnud.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Priit Talv ütles Delfile, et kokkulepitud ajaks Galojan vanglasse ei jõudnud. Homme esitab justiitsministeerium politseile taotluse Galojani sundtoomiseks.

Savisaar: koosolekutel tukkumine on erilise intelligentsuse tunnus
25. jaanuar 2011 14:39

Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul on koosolekutel tukkuma jäämine erilise intelligentsuse tunnus ning Keskerakonna juhi selle iseärasuse avalikustanud Valdo Randpere tahab lihtsalt ise endale tähelepanu tõmmata.
Reformierakondlane Valdo Randpere rääkis sel nädalal ilmunud Kroonikas, et ta on Savisaarega koos olnud umbes 50 koosolekul viimase kahe aasta jooksul ja ta on kõigil neil magama jäänud."Ma tõesti ei ole üles lugenud neid koosolekuid, kus Randpere viibib. Tema on tagapingi mängija ja ei ole minu jaoks tähtis, kas ta on kohal või mitte," ütleb Savisaar Õhtulehe veebitoimetusele.
"Mis puutub sellesse, et ma mõnikord silmad kinni panen, siis seda täheldas ajakirjandus juba 1987. aastal. Tookord peeti seda erilise intelligentsuse tunnuseks ja tuletati meelde Jaapani peaminister Kakuei Tanakat, kellele ka meeldis igavatel koosviibimistel silmad kinni panna,"sõnab Savisaar."

Pi kirjutas: Anna-Maria Galojan vanglasse ei jõudnud

Täna hommikul kell kümme pidi Eesti glamuurseim süüdimõistetu Anna-Maria Galojan jõudma vanglasse kandma viiekuulist kariastust. Ometigi ta sinna ei jõudnud.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Priit Talv ütles Delfile, et kokkulepitud ajaks Galojan vanglasse ei jõudnud. Homme esitab justiitsministeerium politseile taotluse Galojani sundtoomiseks.

Galojan vanglast viilimise eest karistada ei saa

Anna-Maria Galojan ei ilmunud täna kella kümneks Tallinna vanglasse talle määratud viiekuulist reaalset vangistust kandma. Midagi halba sellest talle ei juhtu, sest seaduselünga tõttu ei ole vanglasse mitteilmumine karistatav ja järelikult ei tehta Galojaniga selle eest midagi.
Nimelt on karistusseadustikus küll paragrahv karistuse kandmisest kõrvalehoidmise kohta, aga see kehtib vaid vanglast linnaloale lastute kohta, kes tagasi vanglasse ei ilmu. Samuti võiks sama paragrahvi järgi karistada rahatrahvi või kuni aastase vangistusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest - ent Galojan mõisteti vangi.
Nii ongi, et Põhja prokuratuuri pressiesindaja Arno Põderi sõnul Galojani tingimisi karistust täitmisele ei pöörata hoolimata sellest, et ta määratud ajaks vanglasse ei jõudnud ja samuti pole tal oodata muid lisakaristusi. "Karistuse kandmisele mitteilmumine pole karistatav," nentis Põder. Küll saab riik aga Galojani suhtes kohaldada sundtoomist või ta tagaotsivaks kuulutada.

Tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramine tuleb kõne alla alles pärast reaalse vangistuse ärakandmist. Seda kaalutakse siis, kui inimene on katseajal toime pannud uue kuriteo või rikkunud teisi tingimisi vabastamise reegleid, näiteks käitumiskontrolli põhimõtteid, lisas Põder.

Mu mäletamist mööda, viljasalve rottidest ka keegi vanglasse ei jõudnud ja elamislubade skandaal(?)....ja see alljärgnevas...eks näha on edaspidi...
Tsahkna süüdistus: omakasust ajendatud nõu ministrile ja 2,4 miljonit altkäemaksu...

Ja seda asja ei võetud isegi uurida mitte....

Ekspressi uurimus paljastab maa-ametilt kohtuga välja nõutud dokumentide abil maadevahetuse saladused: 2001. aastal lükkas Riigikogu liige Neinar Seli vale abil Toompeal läbi maadevahetuse reeglite muutmise. Neinar Seli ja Heiki Kranichi lähikondsed alustasid ulatuslikku tegevust hinnaliste riigimetsade kättesaamiseks. Spekulatiivseks äriks andis laenu riiklik Maaelu Edendamise Sihtasutus. Riigilt asendusmaana saadud mets raiuti poollagedaks ja müüdi edasi Reformierakonda rahastanud puidutöösturitele.

ja seda...
Ekspress tutvustab Kaitse­politsei seni avaldamata salvestisi, mida ei mängitud ette isegi mitte istungitel Harju Maakohtus. Kõnedest selgub, et:

1) Kalev Kangur rääkis, kuidas Reformierakonna kassasse viidi vanadekodust varastatud miljon krooni;

2) Toomas Annus püstitas Villu Reiljanile “viiendat pensionisammast”;

3) maadevahetajad said mitu päeva enne kapo läbiotsimist hoiatuse: “läheb laskmiseks ja nädalavahetus on mõeldud koristamiseks”.

Aga momendil võiks ACTA vastu rahvas häält küll tõsta...
Laupäeval toimuvad Tallinnas ja Tartus ACTA-vastased meeleavaldused

Magnia kirjutas:
Aga momendil võiks ACTA vastu rahvas häält küll tõsta...
Laupäeval toimuvad Tallinnas ja Tartus ACTA-vastased meeleavaldused

Nuh, mina igatahes Onu Sämi veebilehti enam ei külasta.
Kodukas, mis mul on ühel onu Sämi lehel, läheb ka sulgemisele.
Nende toodete hankimisele pole mõelnudki, ja kinno mul ka enam asja pole.

Kuna olen nii ehk naa klassika austaja, siis võivad nad kassi saba alla käia.

Huvitav on muidugi see, kuidas kunagised kolonisaatorite järeltulijad püüavad Vanale Maailmale kotti pähe toppida.

Ah jaa, arutasime täna kodus, kuidas acta mõjutab maailmamajandust.
Arvan, et edaspidi kaob vajadus kiirete netiühenduste ja võimsate arvutite järele. Muig, siit nüüd natukene mõtet edasi arendada, siis ega enamus nutitelefone on ju ka juba sisuliselt arvutid. Aasta pärast on arvatavsti maailmas palju teistmoodi.
Aasia infotehnoloogia gurud on kindlasti actale sügavalt tänulikud.
Ja lähebki täide minu paari aasta tagune uni, kus aasia kapital eesti turul oli.


Aga milliseid Siioni Tarkade protokolli punkte kogu toimuv meenutaski??
Tahavad ühe Vahva Rätsepa kombel seitse ühe hoobiga tabada. Ainult et ei suudeta sellest lihtsast tõsiasjast aru saada, et loodetava majandussüsti asemel on kõva ämbrikolin.

Kes siis veel, kui mitte tulnukas..

Ansip: võin ka ise vastutada ACTA heakskiidu eest

Riigikogulane Jevgeni Ossinovski küsis infotunnis peaminister Andrus Ansipilt, kes poliitikutest või ametnikest andis meie Euroopa Liidu esinduse diplomaadile loa siis ACTA vastuvõtmise akt heaks kiita?
"Ma ei oska praegu konkreetselt nime öelda, aga kui oleks vaja vastutajat, siis ma võiks vastutajaks kas või ise hakata, sest minu meelest on tegemist ülimalt õige asjaga," vastas Ansip ning lisas, et ta
ei saa aru sellest hüsteeriast, mis on Eestis lahti läinud.

"See meenutab mulle seagrippi. Pikka aega seisime vastu hirmkalli vaktsiini ostule, aga lõpuks ei suutnud enam vastu seista – 20 miljonit krooni läks kanalisatsiooni. Nii kui kits oleks sabaga löönud! Ei suutnud hüsteeriale vastu seista! Mulle tundub, et praegu hakkab samamoodi olema. Mõned arvavad, et kui varastamine on hirmus lihtsaks tehtud, no justkui soosib varastamist, siis tulebki varastada, et see justkui teeb varastamise täiesti legaalseks tegevuseks. Mina nii ei arva," kinnitas Ansip.

Ansipi sõnul on leppele allkirja andnud juba USA, Austraalia, Kanada, Jaapan, Maroko, Uus-Meremaa, Singapur ja Lõuna-Korea ning lisaks Euroopa Komisjonile on selle lepingu allkirjastanud ka 22 liikmeriiki.

Peaminister küsis, kas tõesti Rootsi peaminister või Ameeria Ühendriikide president lähtusid lepingut allkirjastades soovist keerata ühel päeval Internet kinni? "Rootsi austatakse sõnavabadust veelgi rohkem, kui seda austatakse Eestis. Absoluutselt on välistatud, et Rootsi valitsus teeks midagi, mis ahistaks inimeste ligipääsu informatsioonile, ahistaks kuidagi moodi sõnavabadust," lisas ta.

*****

Karmen Turk: Kuidas võib ACTAga liitumine Eestit mõjutada?

*****

Simson Ansipile: miks te olete valijaid petnud? Ansip: pole olnud!

Tänases infotunnis uuris riigikogulane Kadri Simson peaministrilt, miks Reformierakond on maksumäära küsimuses valijaid petnud?

Njah...Huvitav, miks Suure Lombi nii hirmus kindlad ollakse, et nende meelelahutus on just see, mille järgi Vanal Maailmal hirmus vajadus on ?! Nagu nende näol muule maailmale piisavalt selge ei ole, mis saab, kui rahva haridustase võimalikult madalal hoida, ja võimurite seadusetust igatepidi legaliseerida ?

Aga Pi, kes oskaks siis varastamisest veel paremini rääkida kui tulnukrahva ninamees ? Neil on ju pikaajalised kogemused .

Näe, Galojangi taotleb poolitpõgeniku staatust. Vargust nimetatakse nüüd peenema nimega poliitikaks.

Ja küllap juba poliitikud varga kaugelt ära tunnevad

Tuletooja kirjutas:
Ja küllap juba poliitikud varga kaugelt ära tunnevad

Üks punt kõik, nagu põrssad poris, ja eks siga tunneb ikka sea ära
Põhjus, miks ma kunagi poliitikast ei räägi ega kommenteeri...
närv ei pea vastu lihtsalt ja kes seda minu ropendamist ikka lugeda tahab.
Ehk kunagi vanemana, kui veri enam nii kuum sees pole.

Kuskilt kunagi lugesin
Ma nüüd ei mäleta, millisel prantsuse kuningal see oli, aga ühel neist,- arvata on , et PäikeseKuningal , -oli komme oma käsilasi rahva sekka pärast järjekordset maksutõusu saata.
Maad kuulama, et mis ja kuidas.

Esmaselt ringilt tagasi tulles ütlesid saadetud lühidalt : "Kiruvad !"
Peale teist maksukoormuse tõusu oli sõnum ka lühike : " Rahvas nutab !"
Kui Luil jälle rahad otsas olid, ja olukord riigis niigi kehv oli, keerati rahvale jälle uued maksud selga.

Seekord tulid nuhid ringkäigult kohkunud nägudega tagasi , ja ütlesid : " Naeravad ainult ! "

Loo õpetlik iva oli selles, et nähtavasti ei olnud kuningal ballettmeistreid nõunikeks, nagu meil praegusel ajal Riigikogus, vaid ikka päris elukogenud mehed, kes rahvast nagu lahtist raamatut lugesid. Need olid siis soovitanud monsenjööril vähe tagasi tõmmata.Et kui rahvas naerab, siis on asi ikka päris hull.

Hea postitus ACTA kohta _tõstan siia, postimehe pealt kaob see peagi ära...


Ahti Mänd :
ACTA tõmbab uurimustöödele vee peale
Kolm nädalat tagasi kirjutasin artikli „Kuidas suhtuda ACTA-sse? http://www.nommevalitsus.org/?p=8840 . Tolle hetkeni Eesti kartellimeedia teemat praktiliselt puudutanud ei olnud. Tänaseks on pilt oluliselt muutunud, ilmunud on sadakond artiklit, avatud teemat puudutavad eraldi veebisaidid (osa neist eksisteeris muidugi ka varem), algatatud on arvukad protestimeeleavaldused etc – ühiskond on läinud enda kaitseks liikvele. Vastukaaluks tegi tänases „Postimehes” E(NS)V peaminister Andrus Ansip avalduse, kus ta kinnitab, et ACTA puhul on tegemist ülimalt õige asjaga ja ta ei saavat aru „hüsteeriast, mis on Eestis lahti läinud” http://www.e24.ee/732312/ansip-acta-on-ulimalt-oige-asi/
Siiski, ühte probleemitahku
ACTA puhul pole selle paisu tagant vallapääsenud infotulva seas seni siiski veel käsitatud – nimelt mida ACTA kehtestamine endaga kaasa toob neile vähestele fanaatilistele inimestele, kes on aastakümneid tänuväärselt pühendanud end mõnele konkreetsele uurimustööle, olgu selleks kellegi elulugu, teatud ajalooperiood või mida iganes. Taoliste uurimustööde puhul töötatakse tavaliselt läbi sadu seniilmunud raamatuid, trükiseid, artikleid, dokumente etc. Taolisi uurimustöid võib õigustatult pidada publitsistika kullafondiks.
ACTA vastuvõtmisel põrkuvad taolise töö tegijad ületamatuile raskustele, sest uurimustöö avaldamisel tuleb hakata autoritasu maksma praktiliselt iga teise inimese poolt kirjapandud lause eest, mida uurimustöös on kasutatud. Reeglina on neid aga ühes keskmises uurimustöös sadu kui mitte tuhandeid.
Ehk siis puust ja punaselt. Uurimustöid võib endastmõista tulevikuski teha nii nagu keegi tahab ja soovib, kuid nende praktiliseks saatuseks jääb ikkagi autori enda lauasahtel, sest avaldamine raamatuna muutub enam kui küsitavaks. Ei ole ükski kirjastus võimeline üheainsa raamatu puhul võimeline honorari maksama sadadele või tuhandetele „kaasautoreile” või nende pärijaile, kui senise praktika kohaselt on neil tavaliselt tihtipeale raskusi isegi mistahes raamatu põhiautorilegi raha väljamaksmiseks – raha liigub kirjandusmaailmas reeglina aeglaselt: põhipõhjuseks madalast ostujõust tingitud väikeste tiraažide pikaleveniv läbimüük. Kaanehind võiks ju teoreetiliselt „olukorda päästa”. Kuid see tähendaks sisuliselt seda, et kui seni on ühe keskmise uurimustöö hind jäänud 20-40 euro vahemikku, siis ACTA kehtimahakkamisel võib sinna vabalt ühe nulli otsa lisada.... ning ostjaid ei leidu terves maailmas. Kuid mis veelgi põhilisem: hoidku jumal, kui kirjastusel on mõni repliik kahe silma vahele jäänud, mille eest ta „x-kaasautorile” peab honorari maksma – sel juhul on viimasel õigus uuenenud autorikaitse kaasabil kirjastuse näpud sahtli vahele lüüa...
Seega – ACTA tõmbab uurimustöödele vee peale – tulevikus neid lihtsalt enam ei ilmu ning rahulduma peab seniavaldatutega. Olgu siinkohal ka tähendatud, et Kulka publitsistikat põhimõtteliselt ei doteeri! Tegemist on ACTA ühtedest varjatud eesmärkidest – tasalülitada harituse taset tervikuna, sest nagu mainitud: uurimustöid võib õigustatult pidada publitsistika kullafondiks.
http://www.nommevalitsus.org/?p=8901

Allikas

Juba pikemat aega mõlguvad meeles Juhan Liiwi luuleread :
Kui tume veel kauaks ka sinu maa .

Kui tume veel kauaks ka sinu maa
ja raske su koorem kanda,
kui enam ei jõuaks, ei jõuakski ka
sa soovide siniranda.


Täht süttib ehk taevas su üle veel,
lill tärkab su haua pinnast,
ja sinu mõte ja sinu meel
kord tuksub su rahva rinnast -

ja liigub ja loob ja lehvitab
ja kaunid radasid rajab,
su rahva koda see ehitab
ja põlvest põlveni kajab.

Ja ACTA valguses paistab, et õige pimedus alles tuleb. Pimedam , kui kõik teised pimendamised kokku, sest tegu on oma keelt rääkivate pimendajatega.

Pi kirjutas:

Pi kirjutas: Anna-Maria Galojan vanglasse ei jõudnud

Täna hommikul kell kümme pidi Eesti glamuurseim süüdimõistetu Anna-Maria Galojan jõudma vanglasse kandma viiekuulist kariastust. Ometigi ta sinna ei jõudnud.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Priit Talv ütles Delfile, et kokkulepitud ajaks Galojan vanglasse ei jõudnud. Homme esitab justiitsministeerium politseile taotluse Galojani sundtoomiseks.

Galojan vanglast viilimise eest karistada ei saa

Anna-Maria Galojan ei ilmunud täna kella kümneks Tallinna vanglasse talle määratud viiekuulist reaalset vangistust kandma. Midagi halba sellest talle ei juhtu, sest seaduselünga tõttu ei ole vanglasse mitteilmumine karistatav ja järelikult ei tehta Galojaniga selle eest midagi.
Nimelt on karistusseadustikus küll paragrahv karistuse kandmisest kõrvalehoidmise kohta, aga see kehtib vaid vanglast linnaloale lastute kohta, kes tagasi vanglasse ei ilmu. Samuti võiks sama paragrahvi järgi karistada rahatrahvi või kuni aastase vangistusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest - ent Galojan mõisteti vangi.
Nii ongi, et Põhja prokuratuuri pressiesindaja Arno Põderi sõnul Galojani tingimisi karistust täitmisele ei pöörata hoolimata sellest, et ta määratud ajaks vanglasse ei jõudnud ja samuti pole tal oodata muid lisakaristusi. "Karistuse kandmisele mitteilmumine pole karistatav," nentis Põder. Küll saab riik aga Galojani suhtes kohaldada sundtoomist või ta tagaotsivaks kuulutada.

Tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramine tuleb kõne alla alles pärast reaalse vangistuse ärakandmist. Seda kaalutakse siis, kui inimene on katseajal toime pannud uue kuriteo või rikkunud teisi tingimisi vabastamise reegleid, näiteks käitumiskontrolli põhimõtteid, lisas Põder.

INTERVJUU: Anna-Maria Galojan Londonis: sundtoomine on bluff!

Pärast intervjuu läbi lugemist.. ei teagi, kas nüüd nutta või naerda

Pi kirjutas:

Pi kirjutas:

Pi kirjutas: Anna-Maria Galojan vanglasse ei jõudnud

Täna hommikul kell kümme pidi Eesti glamuurseim süüdimõistetu Anna-Maria Galojan jõudma vanglasse kandma viiekuulist kariastust. Ometigi ta sinna ei jõudnud.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Priit Talv ütles Delfile, et kokkulepitud ajaks Galojan vanglasse ei jõudnud. Homme esitab justiitsministeerium politseile taotluse Galojani sundtoomiseks.

Galojan vanglast viilimise eest karistada ei saa

Anna-Maria Galojan ei ilmunud täna kella kümneks Tallinna vanglasse talle määratud viiekuulist reaalset vangistust kandma. Midagi halba sellest talle ei juhtu, sest seaduselünga tõttu ei ole vanglasse mitteilmumine karistatav ja järelikult ei tehta Galojaniga selle eest midagi.
Nimelt on karistusseadustikus küll paragrahv karistuse kandmisest kõrvalehoidmise kohta, aga see kehtib vaid vanglast linnaloale lastute kohta, kes tagasi vanglasse ei ilmu. Samuti võiks sama paragrahvi järgi karistada rahatrahvi või kuni aastase vangistusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest - ent Galojan mõisteti vangi.
Nii ongi, et Põhja prokuratuuri pressiesindaja Arno Põderi sõnul Galojani tingimisi karistust täitmisele ei pöörata hoolimata sellest, et ta määratud ajaks vanglasse ei jõudnud ja samuti pole tal oodata muid lisakaristusi. "Karistuse kandmisele mitteilmumine pole karistatav," nentis Põder. Küll saab riik aga Galojani suhtes kohaldada sundtoomist või ta tagaotsivaks kuulutada.

Tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramine tuleb kõne alla alles pärast reaalse vangistuse ärakandmist. Seda kaalutakse siis, kui inimene on katseajal toime pannud uue kuriteo või rikkunud teisi tingimisi vabastamise reegleid, näiteks käitumiskontrolli põhimõtteid, lisas Põder.

INTERVJUU: Anna-Maria Galojan Londonis: sundtoomine on bluff!

Pärast intervjuu läbi lugemist.. ei teagi, kas nüüd nutta või naerda

Mingi vanasõna rääkis, et kui varastada , siis miljonit, ja kui magatada , siis kuningannat. Paistab, et Galojan on seda ka kuulnud.
Kuningannadega on nagu on, aga miljoneid , mida varastada, paistab meie riigis ikka olevat.
Ne poiman, ne vor, kuigi kohtuotsus nagu on, ja " daam" rääkis, et läheb Inimõiguste Komisjonini välja.
Huvitav, kuskohast ta sealt hartast välja luges, et varastamine on inimõigus? Äkki suisa kohustus?!
Ja seda naiivsem tundub Põdra bla-bla-bla.

2012. aasta on kuulutatud maailmalõpu toojaks. Viimase aja skandaalide taustal hakkab tõesti tunduma, et midagi on teoksil ja seda just poliitikamaastikul.
Alustaksin olulisest eeldusest, mis loob aluse muutusteks - pean silmas kodanikkonna aktiviseerumist. Tundub, et kõrgema võimu kandja on hakanud aduma, et ta ei taha olla pelgalt mängukann poliitikute käes ja on hakanud lisaks passiivsele protestile ka ennast näitama. Lähiajaloost ei mäletagi, et lühikese aja jooksul oleks Toompeal nii palju erinevaid meeleavaldusi toimunud.

Värvi annab seegi, et on esindatud kodanikkonna erinevad osad üliõpilastest ja pensionäridest erialatöötajateni. Statistikat tehakse küll aasta lõpus, aga kui oma suhtumise väljendamise vajadus jätkub, siis võib seda võrrelda enam kui kahekümne aasta taguste sündmustega.

Meeleavaldus on eelkõige protest poliitikute püüde vastu betoneerida endale mugavad seisukohad. Valijad, kes loovutavad enda hulgast valitavad, Toompeal istujad, ei soovi ennast tunnistada rumalaiks. Sellisteks, kellest otsuste tegemisel mööda vaadatakse.

Poliitbroileritest "kintsukaapijad"

Kogu taasiseseisvumise järgse aja on toimunud otsustusprotsessi pidev hägustumine. Kuskil langeb liisk, et seadus on selline ja ta pressitakse läbi parlamendi ning seejärel kõigile täitmiseks kirjatähte. Kui näiliselt püütakse arutelu isegi algatada, siis peagi see sumbub. Parimaks näiteks portaal „Täna otsustan mina“, mida arvatavasti paljud ei mäletagi.

Säärase tegutsemise taga on eelkõige meie parteid. Valimisseaduse ja erakondade sisevalimiste muutmised on viinud olukorrani, kus erakonna ladvik otsustab Riigikogusse pääsejate nimekirja. Õigemini koha nimekirjas, mis tagab seadusandja koha.

Sellise käitumise üldmõju on kui oma istumise all oleva oksa saagimine, sest võimaldab valitavale kohale pääseda isikutel, kelle peamiseks oskuseks on „kintsukaapimine“. See omakorda tekitabki olukorra, kus otsused tuleb kuskil ära teha, kuna neist, kes peaksid otsustama, selleks asja ei ole.

Värskemat verd saab partei praeguse süsteemi toimimisel enamasti rahva hulgas populaarsete isikute kaasamise kaudu. Sportlased, muusikud, näitlejad ja teletegelased annavad parteile värvi, aga on enamasti otsustamisel tõrjutud ning ajavad oma nišitegevust.

Liigne enesekindlus

Seaduste ja poliittehnoloogiate arenedes jõudis Eesti demokraatia tasemele, mis näiliselt paistab suurepärane. Parlamenti on praeguseks jäänud neli erakonda. Valitsuse püsimise ja üldstabiilsuse seisukohalt on see hea. Samas tuleb arvestada, et erakondadele annab see liigse enesekindluse.

Valija on parteid usaldanud, seega peab ta rahulduma tehtud otsustega. Ega muust, kui eelpoolmainitud suhtumisest, tulenevad viimase aja skandaalid IRLi ja Keskerakonnaga. Mõlemat mullistust iseloomustas šokist tingitud esmane suhtumine: „Me pole teinud midagi seadusevastast!“

Juhul kui seadustähe seisukohalt olekski kõik JOKK, siis on olemas eetilised normid, mis lähevad valijaile enamgi korda. Parimaid võrdlusjooni mitte kaugest minevikust saab vedada Koonderakonna ja Rahvaliidu näiteist. Kuna kummagi erakonna sees ei olnud muutuste toojaid, siis nüüdseks on üks neist kadunud ja ega teiselgi pole enam ikka iga.

Mõlemal puhul oli puuduseks ka ideoloogia puudumine, mis oleks võimaldanud liikmeil ühiste eesmärkide nimel koonduda. Praegu skandaalide keskmes olevaid IRLi ja Keskerakonda kummitab sama häda. Keskerakond oma vasakliberaalsusega on määratlematu. IRList on saanud Reformierakond number 2, see tähendab, et konservatiivne erakond on hakanud Eesti poliitiliselt maastikult kaduma. See areng on tegelikult loomulik, sest eraldi erakonnana püüdis Res Publica saada Reformierakonna osaks, mis tal aga ei õnnestunud.

Poliitolümposel Reformierakond

Loodan, et lisaks eetilisele puhastumisele, saavad mõlemad erakonnad ka oma kaugemad eesmärgid paika. Mõlemas koosluses on potentsiaali, et ühel või teisel moel kriisist üle saada.

Ülejäänud kaks riigikogu erakonda ehk Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid ei peaks esmapilgul tagasilööke pelgama. Sotsid on asunud võimalikke tulevasi raskusi ennetama ja liikunud ümberkorralduste teele. Seega on nad esimesed, kes on tajunud muutuste vajadust ja asunud oskuste ning võimaluste piires tegutsema. Tõsi, juba on nendegi ridades lahvatanud erimeelsused. Ühinemine Vene erakonnaga näitab, et valitud tee õigsus on kaheldava väärtusega ja vähemalt esialgu üsna okkaline.

Kõige kindlamalt püsib poliitolümposel Reformierakond, aga eelkõige on see kivistunud seisund. Erakonnale sobiv olukord on püsinud liialt pikalt ja see on praeguseks päädinud läbinähtava arrogantsusega. Meenutagem viimasel ajal toimunut - kui ikka ei suudeta läbi saada ei töövõtjate ega ka tööandjatega, siis on see tõepoolest kõrgem tase.

2012. aastal peavad parteid hakkama muutuma, sest järgmistel parlamendivalimistel senise oskusteabega välja ei vea. Kuigi riigikogu valimised on veel kaugel, näitab erakondade hetkeseisund, et nendeks valmistumine peab algama juba täna ja eelkõige läbi sisemise muutumise. Valija peab saama enda esindajat mõista ja usaldada.

(Autor on Jaan Tõnissoni Instituudi juhataja.)

TV3: Galojan ei teadnud, et pidi vanglasse minema
(155)

http://www.ohtuleht.ee/463944

Kuidas seda nüüd mõista, et nagu oli kohtuotsuse väljakuulutamise juures füüsiliselt, aga mentaalselt oli kuskil "ära" ??
Kui see tema protsess on kestnud neli ja pool aastat, siis Eestimaa pinnale see naine enne poolt aastat vabatahtlikult ei astu. Ja siis tuleb ise, ausa ja ülbe näoga, sest viis aastat on vist aegumistähtaeg?
Seega hiljemlat septembri alguses on see staarpoolitik meie juures tagasi ja uute võimaluste jahil.

Katrin Buchanan: Eesti poliitikut on (välis)meedias piinlik vaadata

Kui ma kuulen rahvusvahelises televisioonis teadet, et esinemas on mõni Eesti poliitik, siis tuleb mul kananahk peale - tavaliselt esindavad need sõnavõtud meie riiki piinlikult ja ebameeldivalt.
Sattusin hiljuti interneti kaudu vaatama president Toomas Hendrik Ilvese paari aasta tagust sõnavõttu kübersõja teemal. Ilves andis teleintervjuu ühele briti kõige tunnustatumale ja elupõlisele ajakirjanikule nimega David Frost. Söör Frost sai muide kuulsaks Watergate skandaaliga, kui tema intervjuu tulemusena astus oma kohalt tagasi USA President Nixon.

Kuigi president Ilves räägib soravat inglise keelt, oli mul piinlik
tema intervjuud vaadata. Ajal kui venelased ründasid Eesti veebiruumi, oli meie presidendi jutt igav, veniv, kokutav ning selles puudus hasart oma riiki kaitsta.

Ma mõistan, et president Ilves püüdis jääda diplomaatiliselt korrektseks, ometi ütlesid minuga koos seda intervjuud jälginud britid justkui ühest suust, et Ilvese vastused oli hoolimata huvitavast teemast igavad ja nad oleksid meelsamini midagi muud vaadanud.

Ilvese lapsik kommentaar

Pean ausalt tunnistama, et kui ma kuulen rahvusvahelises televisioonis teadet, et esinemas on mõni Eesti poliitik, siis tuleb mul kananahk peale. Tavaliselt on need ebameeldivad sõnavõtud, mis esindavad meie riiki piinlikul ja ebameeldival viisil.

Ilvese hiljutine intervjuu ajalehele The Guardian oli küll huvitav, kuid selle rikkus tema lapsik kommentaar sellest, kuidas Eestis puudusid Nõukogude ajal restoranid.

Ainus, mida ma pean Ilvese kiituseks ütlema, on tema inglise keele oskus. Väliseestlasena on ta ka ainus, kes meie poliitikute seast soravalt inglise keelt räägib.

Lisaks konarlikule keeleoskusele häirib mind see, et Eesti poliitikutel ei ole Lääne maailmale kunagi öelda midagi huvitavat või kaasa kiskuvat. Miks küll puudub meie poliitikutel kogemus ja julgus maailmapressis oma riiki väärikalt esindada?

Ansip on suurim häbiplekk

Peaminister Ansip on välisintervjuusid andes meie riigile suurimaks häbiplekiks. Mulle meenub peaministri teleesinemine rahvusvahelistes uudistes, kus ta alustas kahe minuti jooksul viis korda lauset sõnadega "In Estonia we..."

Mina ise ole kaugeltki täiuslik, ometi ei ole mul mingit soovi Riigikokku ronida. Poliitikud peaksid olema meie riigi parimad pojad ja tütred, kelle silmavaade ja keeleoskus ületab tavaeestlase
oma. Poliitik on inimene, kelle me valime oma riiki juhtima ja esindama, sest ta on üldjuhul ausam ja targem kui tavainimene.

Ma ei väsi küsimast, kuhu on ometi kadunud meie riigi erudeeritumad pead? Kas tõesti oli meie riigis ainult üks ja kordumatu Lennart Meri, kes suutis Eestit tutvustada kümnes erinevas keeles? Rääkida poliitikast ja majandusest nii, et isegi lapsed tema kõnet ammuli sui kuulama jäid?

Ansipi idiootsed sõnavõtud riigisisesel tasandil võivad olla naljakad. Aga kui ma jälgin oma koduvabariigi peaministri sõnavõtte Lääne meedias ja pean samal ajal kannatama brittide naeruväärseid kommentaare meie juhi suunas, hakkab sees keerama.

Eesti on täis haritud ja andekaid inimesi. Kas me tõesti ei vääri paremat? Kas me tõesti ei suuda oma riigile valida juhte, kes on meile eeskujuks, mitte häbiks?

Tuletooja kirjutas:

TV3: Galojan ei teadnud, et pidi vanglasse minema
(155)

http://www.ohtuleht.ee/463944

Kuidas seda nüüd mõista, et nagu oli kohtuotsuse väljakuulutamise juures füüsiliselt, aga mentaalselt oli kuskil "ära" ??
Kui see tema protsess on kestnud neli ja pool aastat, siis Eestimaa pinnale see naine enne poolt aastat vabatahtlikult ei astu. Ja siis tuleb ise, ausa ja ülbe näoga, sest viis aastat on vist aegumistähtaeg?
Seega hiljemlat septembri alguses on see staarpoolitik meie juures tagasi ja uute võimaluste jahil.

Galojan vangi ei lähe - meie õigussüsteem on sama impotentne kui põdur vanamees

Galojan ei viitsinud vanglasse minna. Keegi ei viitsi, kui sa pole just kodutu ja tahad tasuta soojas olla ja head sööki pugida. Ta läks Inglismaale ja ajab seal oma rida edasi.
Eesti riiki lasti nüüd kaks korda üle: esimene kord kasutas Galojan meile antud raha oma suvalistel otstarvetel, siis jättis ta meie õiglustunde pika ninaga ja läks peale kohtumõistmist hoopis mujale riiki. „Ma tulen kohe tagasi, käin ainult korra teises riigis. Hoidke kong soojas!”

Mis mõte on meie seadustel, kui neid kehtestatakse ajuvabalt? Kuidas peaks see karistus võrduma tolle raha varastamisega? Näiteks on arusaamatu, mis karistus on viis kuud vanglaaega Galojanile. See ei too esiteks seda raha tagasi ja teiseks ei rehabiliteeri vangla kedagi.

Vangla on mõttetu koht. See on kinnine ala, kus peaksime hoidma ühiskonna kontrolli alt väljas olevaid ohtlikke inimesi. Galojani koht pole otseselt vanglas, vaid riik võiks ta välja üürida Ipodi tehasesse Hiinas. Seal oled orjatööl ja teenid sunniviisiliselt oma võlga tagasi. Miks peaks ta istuma kuskil kongis ja jalga kõlgutama?
Galojan mõtles ilmselt sama ja läks lihtsalt minema. Mis talle ikka teha saadakse? Kuskil teises riigis kaasab ta uued advokaadid ja ajab kogu juhtumi nii sogaseks, et protsess käib meie riigis veel kümme aastat ja isegi kui ta lõpus taas süüdi mõistetakse, on kuritegu juba kas aegunud või pääseb ta reaalsest karistusest.

Kasu saab jällegi meie noor poliitik, kes saavutab tähelepanu, sümpaatiat ja uusi tööpakkumisi. Minu arust on Eesti kohtusüsteemi impotentsus kõigile näha, olles nõdra vanamehe moodi. Reaalse kuriteo sooritanud inimene saab vähe aastaid (kui üldse) ja mingi rahasumma tuuri pannud inimene saab teha seda vabalt, kuna talle ei tehta midagi. Viiol polnud küll nii glamuurne, kuid lõi ikkagi otsa lahti.
Kas Galojani teol on üldse kuskil ohvreid? Ta varastas põhimõtteliselt ainult raha, ei lõiganud musta turu jaoks orbudelt elundeid välja. Nihverdatud rahaga ostis ta endale ilusaid asjakesi, mitte laskemoona ja kokaiini. Kõik see sai võimalikuks meie seaduste paindumatuse ja ametnikkonna jäikuse tõttu.

See on muidugi minu tõlgendus ja las teo analüüs jääda oma eriala inimestele, kuid fakt on see, et üsnagi keskpärase intelligentsiga inimene sai hakkama mingis mõttes pettusega ja karistust põhimõtteliselt ei järgne. Kui nüüd on teada, et sellise summa varastamise eest saab viis kuud kinnist aega, siis on tulemas ju uusi juhtumeid. Karistus on nii naljakas ja selle täideviimine nii kohmakas, et muidugi on viie kuu jalakõlgutamise eest mõtekas 17 000 eurot endale tasku ajada.
Mis on loo moraal? Esiteks on meie õigussüsteem naljanumber, teiseks saab piisavalt nahaalne inimene Eestis kenasti ära elada ja kolmandaks julgustab see noori poliitikasse tulema, kuna see on ainus mõttekas koht, kus rahateenimiseks olla. Kõik makstakse kinni ja kinni ei lähe.

Põgeniku lips on läbi: Galojani kohta väljastati Euroopa vahistamismäärus

Eestist lahkunud ja karistusest hoiduva Anna-Maria Galojani Eestisse toomiseks väljastas justiitsministeerium Euroopa vahistamismääruse.

Galojanile vahistamismääruse väljastamist kinnitas ERR-i uudistele justiitsministeeriumi pressiesindaja Priit Talv.

Galojanilt endalt ei saa seaduse järgi tagasitoomise kulusid välja nõuda, kuid politsei- ja piirivalveametile läheb see maksma 1000-1500 eurot.

Kuigi MTÜ raha kallites firmapoodides kulutanud Galojan pidid vanglasse ilmuma juba teisipäeval, siis ei võimalda Eesti seadused teda ka vanglast hoidumise eest karistada.

http://www.ohtuleht.ee/464108

Ja veel " hää " üllitis samast väljaandest

Galojan: Harku vanglas on mõrtsukad ja aidsihaiged! Oleksin seal peksupoiss!

Londonis redutav Anna-Maria Galojan ütleb, et Harku vangla on õudne ja ta oleks seal otseses mõttes peksupoiss.

Galojan rääkis Naistelehele, et tema teada pannakse Harku vangla peagi kinni: "Harkusse on jäänud vaid retsidivistid, mõrtsukad ja aidsihaiged." Hirmsad jutud on pannud ta oma elu pärast suurt hirmu tundma.

"Kindlasti on ka vangid lugenud ajakirjandust ja teavad mind. Oleksin sõna otseses mõttes peksupoiss," märgib ta.

http://www.ohtuleht.ee/464044

Kommentaarid on liigsed vist .??

Ansip lubab ERMi Euroopa rahata valmis ehitada

Kuigi Euroopa Komisjon ei rahasta ERMi uut hoonet, sest projekt ei vasta turismimeetme tingimustele, lubas peaminister Andrus Ansip, et riik ehitab muuseumihoone oma raha eest valmis.

Berliinis töövisiidil viibiv Ansip ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud telefoniintervjuus, et komisjoni otsus ei olnud üllatav, kuna diskussioon, kas ERM on piisavalt turismiobjekt, et turismimeetmest raha saada, on käinud juba ammu, vahendab ERR Uudised.

"ERM ehitatakse valmis niikuinii, kasutades selleks kultuurkapitali vahendeid. Praegu on valitsuse ülesanne leida sellele 500 miljonile kroonile muu rakendus," lausus peaminister.

Ta lisas, et riigil on tahe ERMi hoone ehitamiseks olemas, kuid konkreetset rahastamisotsust pole langetatud.

Allikas : http://www.ohtuleht.ee/464479

Ansip õhtusöögil Merkeliga: oleme valmis Kreekat aitama

Peaminister Andrus Ansip viibis 13. veebruaril kantsler Angela Merkeli kutsel töövisiidil Saksamaal, osaledes mitteametlikul õhtusöögil Berliini lähedal asuvas Mesebergi lossis, kus vahetati mõtteid Euroopa Liidu ja majandus- ning rahaliidu tuleviku üle.

Lisaks Ansipile olid õhtusöögile kutsutud ka Hollandi peaminister Mark Rutte ja Taani valitsusjuht Helle Thorning-Schmidt.

Kohtumise eesmärk oli vahetada mõtteid Euroopa Liidu ning majandus- ja rahaliidu tuleviku üle. Kõik neli valitsusjuhti olid seisukohal, et Euroopa Liidu tugevdamiseks on vajalik veelgi tihedam koostöö.

Tutvustades oma ettekujutust Euroopa Liidu arengutest, ütles peaminister Ansip, et näeb lähitulevikus Euroopat kui tugeva finantsdistsipliiniga konkurentsivõimelist piirkonda, millel on takistusteta toimiv siseturg ning korralikult väljaehitatud taristu.

„Eesti soovib, et uus mitmeaastane eelarvekava oleks enam suunatud piiriüleste ühenduste väljaarendamiseks, " lisas Ansip.

Valitsusjuhid nõustusid ka vajadusega kõrvaldada takistused siseturu toimimiselt, eelkõige teenuste valdkonnas.

Muuhulgas puudutati ka Kreeka teise abiprogrammi ettevalmistamise seisu. Peaministri sõnul ollakse valmis Kreekat aitama vaid juhul, kui kreeklased ise ennast aidata tahavad.


Allikas : http://www.ohtuleht.ee/464522

Meenutab kahtlaselt rahvajutukest hundist ja rebasest, jääaugust ja kalapüügist...

Tõbine kannab tervet...

No ma ei tea, selline hiigel klaasist jurakas, tekib analoog plastmassist vabaduseristiga ja need ehitamise probleemid veel.....Ja millised ülalpidamise kulud sellel klaasist hoonel veel saavad olema(?) jeerum..
Ma olen täiesti nõus, et selliselt seda ei tule...aga jah(!) peaminister võib ju ka lifti kosmosesse ehitama hakata...
Küllap maksumaksja

Anna-Maria Galojan peeti Londonis kinni

Interpol teatas täna Eesti justiitsministeeriumile, et tagaotsitavaks kuulutatud Anna-Maria Galojan on Londonis kinni peetud.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Priit Talv ütles ERRi uudisteportaalile, et praegu ei ole teada, millal Galojan võidakse Eestisse tuua.

Galojan pidi ilmuma Tallinna vanglasse oma karistust kandma eelmise nädala teisipäeval enne kella 10 hommikul.

Galojani süüdimõistmine jõustus 18. jaanuaril, kui riigikohus ei võtnud tema kaitsja vandeadvokaat Sven Sillari kaebust arutusele.

Seetõttu jäi jõusse mullu 17. oktoobril Tallinna ringkonnakohtus langetatud otsus, millega jäeti Galojani süüdimõistmine ja vangi mõistmine muutmata.

Allikas:

http://www.ohtuleht.ee/464651

Suured sulid....