Vene teadlased puurisid Antarktises augu jääaluse järveni
Vene teadlastel õnnestus pärast 30 aastat kestnud jääpuurimist Antarktises läbi murda ligi nelja kilomeetri paksusest jääkilbist ja jõuda välja jääaluse Vostoki järve veepinnani, kinnitas teadusringkondadest pärit allikas.
Süvapuurimine polaarjaama Vostok piirkonnas algas 1970. aastatel paleoklimaatiliste uuringute eesmärgil, kui veekogu olemasolust veel ei teatudki, vahendas ERR Uudised RBKd.
Teadlaste arvates võivad Vostoki järves elada Maa biosfäärist isoleeritud unikaalsed organismid. Elu võimalikkust põhjendavad nad kõrge veetemperatuuriga (mitte alla 10 kraadi) ja väga kõrge hapnikusisaldusega (50 korda suurem kui magevees).
Jää tekitatav rõhk võib ulatuda 300 atmosfäärini, kuid mikroorganismid võisid sellega kohaneda.
Vostoki järv on Antarktisel asuv järv, suurim umbes 140 mandrijääalusest järvest. Järv asub Venemaale kuuluva Vostoki polaarjaama all.
Vene teadlastel õnnestus pärast 30 aastat kestnud jääpuurimist Antarktises läbi murda ligi nelja kilomeetri paksusest jääkilbist ja jõuda välja jääaluse Vostoki järve veepinnani, kinnitas teadusringkondadest pärit allikas.
Süvapuurimine polaarjaama Vostok piirkonnas algas 1970. aastatel paleoklimaatiliste uuringute eesmärgil, kui veekogu olemasolust veel ei teatudki, vahendas ERR Uudised RBKd.
Teadlaste arvates võivad Vostoki järves elada Maa biosfäärist isoleeritud unikaalsed organismid. Elu võimalikkust põhjendavad nad kõrge veetemperatuuriga (mitte alla 10 kraadi) ja väga kõrge hapnikusisaldusega (50 korda suurem kui magevees).
Jää tekitatav rõhk võib ulatuda 300 atmosfäärini, kuid mikroorganismid võisid sellega kohaneda.
Vostoki järv on Antarktisel asuv järv, suurim umbes 140 mandrijääalusest järvest. Järv asub Venemaale kuuluva Vostoki polaarjaama all.