Teadlaste arvates ei saa Marsil elu eksisteerida seda planeeti 600 miljonit aastat tagasi tabanud superpõua tõttu.
Marsi pinnasekihtide analüüs näitas, et see on olnud väga pikka aega nii kuiv, et isegi selle all ei pruugi olla ühtegi kihti, mis aitaks elu tekkele kaasa, edastab The Telegraph.
Samas paljastas uuring aga selle, et Marsil oli umbes 5000 aasta jooksul soojem periood, mil seal leidus ka vett. Kuid see oli liiga lühike aeg, et selle jooksul oleks saanud mingeid elusorganisme tekkida.
Uuring põhines NASA 2008. aasta Phoenix sondi kogutud andmetele marsi kohta.
Eksperdid uurisid kolme aasta jooksul pinnasekihte ja pinnase koostist, tegemaks elu võimalikkust kindlaks.
Suurbritannia Imperial College London uurijad teatasid, et Marsi teke on Maa tekkega sarnane.
Marsilt uuritud proov pärines selle planeedi põhjas asuvalt arktiliselt alalt, kuid erinevad uuringud on paljastanud, et kogu planeeti katab samadest koostisosadest koosnev pinnasekiht.
«Kuigi praegu leidub Marsil palju jääd, oli sel planeedil kunagi superkuiv periood, mis kestis sadu miljoneid aastaid,» selgitas Marsi-uurija Tom Pike.
Pike lisas, et Marss nagu see nüüd välja näeb, on erinev sellest, milline ta oli oma varasematel aegadel. Marsil oli siis soojemaid ja niiskemaid perioode, mis oleks elu tekkeks võinud sobivad olla.
«Tulevikus võivad nii NASA kui ESA (Euroopa kosmoseagentuur) teha uusi missioone Marsile, et kaevata sügavamale ning leida uut informatsiooni selle planeedi kohta. Võimalik, et kuskil selle planeedi sisemuses on mingeid organisme, mis saab elu alla liigitada,» selgitas Pike.
Allikas
Marsi pinnasekihtide analüüs näitas, et see on olnud väga pikka aega nii kuiv, et isegi selle all ei pruugi olla ühtegi kihti, mis aitaks elu tekkele kaasa, edastab The Telegraph.
Samas paljastas uuring aga selle, et Marsil oli umbes 5000 aasta jooksul soojem periood, mil seal leidus ka vett. Kuid see oli liiga lühike aeg, et selle jooksul oleks saanud mingeid elusorganisme tekkida.
Uuring põhines NASA 2008. aasta Phoenix sondi kogutud andmetele marsi kohta.
Eksperdid uurisid kolme aasta jooksul pinnasekihte ja pinnase koostist, tegemaks elu võimalikkust kindlaks.
Suurbritannia Imperial College London uurijad teatasid, et Marsi teke on Maa tekkega sarnane.
Marsilt uuritud proov pärines selle planeedi põhjas asuvalt arktiliselt alalt, kuid erinevad uuringud on paljastanud, et kogu planeeti katab samadest koostisosadest koosnev pinnasekiht.
«Kuigi praegu leidub Marsil palju jääd, oli sel planeedil kunagi superkuiv periood, mis kestis sadu miljoneid aastaid,» selgitas Marsi-uurija Tom Pike.
Pike lisas, et Marss nagu see nüüd välja näeb, on erinev sellest, milline ta oli oma varasematel aegadel. Marsil oli siis soojemaid ja niiskemaid perioode, mis oleks elu tekkeks võinud sobivad olla.
«Tulevikus võivad nii NASA kui ESA (Euroopa kosmoseagentuur) teha uusi missioone Marsile, et kaevata sügavamale ning leida uut informatsiooni selle planeedi kohta. Võimalik, et kuskil selle planeedi sisemuses on mingeid organisme, mis saab elu alla liigitada,» selgitas Pike.
Allikas